Tänane päev on alanud puhtalt....

Teater eile oli tore. Pole ammu midagi nii head vaatamas käinud. Kivirähk on ikka parim. Aabitsa kukk oli etenduse nimi. Midagi tõeliselt värskendavat ja toredat ning nalja sai ka palju.
Aga tegelikult ma tahaks täna hoopis sõprusest rääkida. Et täpsemalt, mis on sõprus. Noh tegelt tahaks, et keegi annaks mulle vastuseid, mis oleksid ka õiged. Kas sõprus on see kui sa näed kedagi iga päev? Kas sõprus on see kui sa mõtled kellelegi iga päev? Kas sõprusega kaasneb ka armukadedus? Mis on sõprus? Kui palju võib sõpru omada? Ja neid küsimusi on veel ja veel....kõik nad on tiirelnud mu peas vahelduva eduga juba aasta või isegi rohkem. Võib-olla on asi selles, et ma ei oska ennast kehtesdada, suudan pidevalt olla tallaalune. No esiteks juba see, et ma ei oska inimestele ei öelda. See on ikka kohutavalt elus kätte maksnud, aga ma teen seda jälle ja jälle. Teiseks ma ei oska oma muredest rääkida. Äkki on mu mured nii mõttetud ja igavad, et keegi neid kuulata ei taha, aga tundub, et kui mul ongi midagi hingel ja ma üritan sellest rääkida, siis kas inimesed teevad nägu, et neid ei huvita või hakkavad oma sarnastest muredest kurtma. Ja jääbki minu mure rääkimata. Ma tõesti ei mõista miks see nii on. Inimesed otsivad terve elu taga tõelist armastust. Mina olen selle leidnud, vähemalt ei kujuta ette, et kellgi teisega saaksin olla õnnelikum. Ja see kindlustunne, mis mul Hr. A-ga on, on lihtsalt parim. Midagi mida olen alati tahtnud- et oleks siht kuhupoole liikuda. Muidugi asjad muutuvad näiteks ükspäev mõtlesime, et tegelt võiks kunagi maale kolida ja tõesti miks mitte. Iseenesest ju tore plaan. Muidugi läheb sinna veel vähemalt kümme aastat aega. Kaldusin teemast kõrvale nii mis jube. Tahtsin öelda hoopis, et äkki mina olen inimene, kes terve elu otsib tõelist sõpra. Fakk mulle piisaks, kui mind vahel kuulatakse ja tore oleks kui keegi jätaks meelde ka mis ma räägin. Võib-olla tuleb see jutt vihast ja pettumusest, aga no ei saa ju muudmoodi. Ja mul on kahju inimesest, kes hakkab minu sõbraks, sest mul on terve 20 a. muresid kurtmata ja kui nad ükskord tulema hakkavad, siis hoidke alt.
Muidugi olen ma väga nõudlik ka. Vahel olen ikka mingi probleemi, kellelegi ette ladunud ja siis antakse nii tobedat nõu, et ise ka ei usu. Möhh asi on vist ikka päris palju minus kinni. On vähe inimesi, kes mulle meeldivad ja kuna am ei suuda kunagi ei öelda, siis ma olen kahepalgeline ja suhtlen ka inimestega, keda ma tegelikult üldse ei salli. Hr. A on samasugune, muidugi ta on otsekohesem ja keda ta üldse ei salli, see ka teab seda, aga talle meeldivad ka ikka väga vähesed inimesed. Ikka imelik on see elu. Ja meie lapsed tulevad ka kunagi samasugused, noh ma loodan, et nad saavad vähemalt Hr. A otsekohesuse, sest see mis mina teen on ebaõiglane teiste ja minu enda vastu. Aga lahedat sõpra tahaks küll endale. Ma peaks vist tegema nimekirja, mis ühes sõbras tähtis on ja siis lehte kuulutuse panema. Jah nii peakski tegema....
Aga niipalju sellest. Täna ma lähen Prl. C juurde, ta tuli just reisilt. Ma olen tema peale viimase nädala jooksul palju mõelnud. Ma isegi ei tea miks. Täna sain teada, et ta mu sünnipäevale tulla ei saa, sest läheb Dubaisse. See oli kurb. Aga siis lähme oma Kompressori date'le nagu me ikka käime tihtipeale. Minule pannkokku kondentspiima ja vaarikatega ja talle singi ning juustuga. Ja meil on alati tore. Ta pidi pruun olema, seda ma tahaks näha, sest ta on alati olnud sama valge või valgem kui mina. Loodan, et tuleb tore õhtu.

There is no theory of evolution. Just a list of animals Chuck Norris allows to live.