Seekord ka natuke minu elust...

Noh tegelt ega siin väga midagi rääkida pole, aga hakkame pihta.

Koolis on imelik käia. Tähendab viimasel ajal nagu absoluutselt ei viitsi. Laiskus on täiesti peal. Õnneks veel nii hirmus pole, et midagi tegemata oleks. Kõik vajalikud asjad olen ikka tehtud saanud. Aga vaikselt hakkab see igakevadine tunne tulema, et kõik kuhjub üle pea. Keskkoolis oli muidugi lihtsam. Tundsid kõiki õpetajaid ja teadsid nende nõrkusi. Neid sai hästi ära kasutada, aga nüüd õppejõududega on palju keerulisem. Neid ju näed ainult korra nädalas poole aasta jooksul. Kõik on nii rangelt reeglites kinni ka. MASENDAV. No tegelikult mulle ju koolis meeldib, aga veel rohkem meeldiks mulle kui ma saaks kooli kõrvalt tööl ka käia, aga aega ega jaksu eriti ei ole.

Suveks õnneks leidsin endale koha. No mis leidsin, aga noh lähen samasse kohta, kus eelmised kaks suve käisin. Nüüd muidugi on seal teised omanikud ja ei tea, mis saama hakkab. Homme lähen asja uurima, eks siis näeb. Igatahes ootan juba, et saaks natuke oma raha teenida, ei peaks enam vanematelt ega Hr. A-lt küsima. Saaksin vabaks. Tegelikult tahaks igas mõttes vaba olla, aga tundub nagu oleksin aheldatud suure kiviseina külge ja õhku jääb ka järjest vähemaks. Ei teagi, mis tegema peaks, et see tunne üle läheks. Lihtsalt masendus/depressioon on peal pidevalt. Ei tea mida teha. Sõpru vist otsin ikka veel....(kahtlased siseringi naljad, mis ma endale teen).

Täna rääkisime pikalt, aga ei jõudnud sellega kusagile. Ma ikka veel loodan, et jõuame, aga kahtlen selles. Eks näis, mis saab. Kevad on minu jaoks ikka kohutav aastaaeg. Kuigi ta on mu lemmik, teeb ta tavaliselt ikka hirmus palju halba mulle.

Ma sain just aru, et mu elu pole eriti põnev ja siia nagu ka midagi eriti kirjutada pole. A ükspäev käisin Hr. M-ga linnas. See oli tore, kuigi talle ei meeldi vihm. No igatahes ma järgmine kord parem kirjutan siis kui ma tahan millegi üle arutada. Või erandina siis juhul, kui mu elus midagi tõesti šokeerivat peaks juhtuma.

Palju õnne kõigile sünnipäevlastele;)

Chuck Norris counted to infinity - twice.

ARMASTAGEM ISEENDALE

Mõtlema hakkasin täna teiste inimeste bloge lugedes? Lugesin nii enda tuttavate omi kui ka suvalisi. Noh tegelt on ainult neli blogi mida ma regulaarselt loen ja kolme kirjutajat tunnen isiklikult, üks on mu õe sõbranna, keda ma kunagi näinud ei ole, aga see selleks. Hakkasin mõtlema, et miks inimesed ei kirjuta huvitavatel teemadel. Ei aruta elu probleemide üle vaid räägivad asjadest, mis inimesi eriti ei huvita. Noh muidugi üks ta (blogi) mõte on oma tuttavatele edastada oma möödunuid sündmusi, aga noh olge normaalsed - on ikka palju asju, millest mitte keegi lugeda ei taha. Keegi võiks kirjutada raamatu "blogging for dummies" või midagi sarnast. Ma ei väidagi, et ma sellest parem olen, ei ma olen veel halvem ei viitsi siia kirjutadagi eriti, kuigi mõtteid mu peas on palju. Samas kui kõik kirjutavad siia sellest, kuidas elu on lill ja ma tegin eile kolm kükki, siis tundub, et keegi äkki ei tahagi lugeda sellistest asjadest, mis mind huvitavad. Sellest raamatust, siis veel niipalju, et üks mis ma olen aru saanud, et kui sa tahad, et kõik su sõbrad su blogi loeksid, siis sa pead ka nendest seal kirjutama. Tervitan siinkohal Prl. S-i, kes oli esimene mu sõber kes blogima hakkas ja talle väga meeldib endast lugeda. Jah selles olen ma kindel. Igatahes umbes 20 erineva inimese blogi lugesin täna ja noh vähemalt kümme neist rääkisid ainsa inimesena endast või noh siis mainiti muidugi enda mus, tibu, kukununnukest jne. No see on viga number kaks, kesse viitsib su heietusi su musikesest lugeda. Noh umbes, et ta on ikka täiega armas ja nii nummi. No loogiline ju muidu sa temaga koos poleks (need on muidugi naissoost inimesed, kes niimoodi räägivad enamasti. Ahastus tuleb peale sellist jama lugedes. Noh nüüd ma vabandan ennast, aga kuna ma olen selline inimene, kes jõuab oma peas ühest teemast väga ruttu teiseni, siis ei hakka ma seda isikuomadust ka oma blogis muutma. Ühesõnaga just hetk tagasi jõudsin ma selleni, et inimesed räägivad ikka hirmus palju oma armastusest (sellest ka tänane pealkiri muide). Ma mõtlen tavaelus räägivad, sellest muidu nii privaatsest teemast täiesti avalikult. Noh peale mõne üksiku erandi rääkitakse tavaliselt ainult ikka häid asju. Ja no räägitakse ja räägitakse ja räägitakse. Noh ma arvan, et te mõistate mind küll. No tore, et sul hästi läheb, aga palun lõpetage ära.
Kunagi varem ma kirjutasin sõprusest ja leian, et see tänane asi on vägagi seotud selle sõpruse teemaga. Võib-olla pn asi minus, aga no kui ma olen mõne inimesega 3 tundi koos ja 2,5 sellest mulle räägitakse oma musist, siis ega ma enam rohkem selle inimesega välja minna küll ei taha. Muidugi mind huvitab kuidas mu sõpradel läheb, aga selle saab ka kümne minutiga enamasti räägitud.
Noh igatahes sai suht segane kirjutusime jälle valmis, aga äkki mõistate mind ja võib-olla, ainult võib-olla on siin keegi, kes äkki natuke mõtleb peale selle lugemist.
Minu lõpulased on sellised: Selle asemel, et oma musidest siin kirjutada, rääkige parem neile endile kui head ja armsad nad on, sest olgem ausad - nemad on ainukesed, keda see huvitab; hoidke oma sõpru ja juhul kui te just ainult enda jaoks seda blogi ei kirjuta, siis rääkige ka neist siin rohkem; ja lõpetuseks võiks keegi rohkem kirjutada teemadel; mis inimesi mõtlema paneks (vähemalt minule meeldib küll hommikul kooli minnes juurelda mõne varahommikul loetud teema üle).

Muud ma rohkem ei ütle, kui et BE COOL ja veel seda, et üks cheesy walkeri ütlus ka;) neile kõigile, kes neid veel lugenud pole:

Chuck Norris uses ribbed condoms inside out, so he gets the pleasure.