Tervitusi toome rootsimaaaaaalt.....

Hellõu merilõu!!! Laevad on ilusad ja toredad. Eriti kui sa oled laeva boss ja osake Sõnajalgade clännist. Oi jah seda kõike ma olen ja rohkemgi veel. Tore, et mul on lõpuks ometi kaksikõde on ja Hr. A-l on ka sõber olemas. Vahva vahva on see elu.
Lugu nimelt selline, et ühel ilusal neljapäeval otsustasime koos Hr. A, Hr. K ja Prl. S-ga, et võiks minna väljamaale. No ja nii tore oligi, kuigi valel on siiski lühikesed jalad ja tegelt me otsustasime seda juba ammu, et lähme, aga siiski on mõtet rääkida pigem sellest, et reedel tulin koolist varem ära ja läksin kuku klubisse sööma ja siis sain Prl. S-ga kokku. No ja siis muidugi sadama poole. Kus juhuslikult pidasin ma vene spiooni ametit ja Prl. S sai õnnelikult olla doksikomaan.
Õnneks laevale pääsemisega probleeme ei olnud.
See selleks hetkel on kõik imelikud siis banaani-kunigriigis ja segavad mind. Laulab Mika ja Hr. K arvab, et meil on hirmus palju Rootsi vetsupaberit, aga mis sa ikka teed kui Eestis tapeet on. Piim on ka hea eriti kui ta tegelikult on hapupiim. Just nimelt sellega ma joon hetkel koorelikööri ja on üllatavalt hea olla. Prl. S arvab, et peaks suitsetama minema ja minu reisimemuaaridest ei tule vist ka hetkel midagi välja. Pealegi siin korteris hallitab ka veel, aga vähemalt pole hullu, sest me oleme ju Tallinast ja maksama. Kõik peale Hr. K, kes on kaugelt teisest külast, aga kui vaja võib ka tema maksta, sest ega ta nõrgem vend pole. Aga varsti me joome ennast Prl. S-ga nii segi, et ei tee oma military meestel enam vahet. Peaks neile nimesildid külge panema. Ma nüüd lõpetan, sest jook vajab joomist ja suits suitsetamist. Ükskord ikka üritan siis reisist mingi mõttekama ülevaate teha. Bye bye fröm Sweden, lets twist again!!!!


Chuck Norris has two speeds. Walk, and Kill.

Sünnipäeva masendus....

Ma olen halb inimene.
Ma olin öö otsa kurb.
Ma arvan, et hetkel pole inimest, kelle kohta mul poleks halba sõna öelda.
Ma usun, et kõige toedama tuju tegid mulle eile Hr. J ja Hr. K.R.
Hr. K.R.-i ma isegi ei tunne isiklikult mitte, aga ta suutis olla toredam lihtsate sõnadega kui terve mu perekond. See iseenesest on ju imelik.
Hr. J üllatas mind sellega, et ta mind meeles pidas ja veel mu sünnipäeva. Ta on tore ja ma ei ole halvem, sest tean tema sünnipäeva ka.
Ma ei oska olla.